On mõnus hiliskevadine tuulevaikne hommik. Päike kumab juba horisondi tagant ja kuu sätib end metsatuka taha unele. Üle soo hõljub pehme uduvaip. Taamal on kuulda sookurgede trompetihüüdeid.

Naerukajakapere on äsja ärganud ja asunud hommikuste toimetuste kallale. Nende pesa on rajatud soolombil asuvale mättale, kuhu maismaakiskjad ligi ei pääse. Vanalind hakkab peagi poegadele toitu hankima, kuid pojad jäävad terveks päevaks turvaliselt mättale mängima ja oma toidukorda ootama.

Sellise siira keskkonnaportree saamiseks oli tarvis toimida veidi teistmoodi kui loodusfotograafias tavapäraselt kombeks. Sobiva vaatenurga saamiseks oli tarvis pääseda pesale väga lähedale ja varjetelgi kasutamine ei tulnud antud juhul kõne allagi, kuna oleks linnupere elu liialt häirima hakanud. Seetõttu jätsin lainurkobjektiiviga peegelkaamera koos isetehtud päästikuga mitmeks kuuks omapäi sohu. Programmeerisin kaamera pilti tegema kindla intervalli tagant – päikesetõusu ja -loojangu paiku, mil valgus on magusaim ja ka looduses on vilkam elu. Pildi tegemise ajal olin ise kodus sooja teki all.

Eesti Looduse fotovõistluse peaauhind 2019.

Antud foto pälvis 2. koha Looduse Aasta Foto 2019 konkursil kategoorias “Loomad omas keskkonnas”

Suve lõppedes, peale pesitsemist, kogunevad sookured salkadesse, et üheskoos sügisrändeks jõudu koguda. Ööd veedetakse mõnes märjemas kohas, kuhu röövloomad ligi ei pääse. Ühte kurgede lemmikpaika paigaldasin ka oma salasilma, mis ise teatud ajavahemiku järel pilti tegi. Nii õnnestus mul pildile püüda sookurgededele omane maastik koos seal ringi patseerivate lindudega.

See foto pälvis 3. koha Looduse Aasta Foto 2018 konkursil kategoorias “Loomad oma keskkonnas”.

Aasta lind 2018

https://www.eoy.ee/metsis/

Rootsi, Sareki rahvuspark, veebruar 2012

Eesti, jaanuar 2018

Üle-eelmisel aastal kolisime perega korterist majja. Koos majaga saime kauba peale kaasa ka ühe suur-kirjurähni, kes on meie aeda tamme otsa sepikoja püsti seadnud. Rähnike toob lähedal olevate mändide otsast käbisid ja pistab nad seejärel puu sisse meisterdatud pilusse. Seejärel asub ta käbi seest maitsvaid seemneid välja toksima. Põnev on köögiaknast jälgida linnu toimetamisi. Naabri lapsed on talle ka nime pannud ja kutsuvad teda Woody’ks
Eesti, november 2016

Täna on Soome Vabariigi 100. sünnipäev. Palju õnne Soomele ja kõigile soomlastele.

Eesti, aprill 2017

Jätsin suve lõpus kaamera koos lainurkobjektiivi ja omavalmistatud intervallpäästikuga mitmeks nädalaks ühte tõelisse kuresohu, kus olin eelnevatel aastatel hulgaliselt sookurgi kohanud. Programmeerisin päästiku pilte tegema päikesetõusu ja -loojangu ajale, mil sookured on liikvel ja valgus kõige magusam. Kaamerale järele minnes ja pilte vaadates valdas mind mõnus rahulolutunne: sain pildile lõpuks selle, mida püüdma läksin, ja rohkemgi veel. Kurepere jalutab segamatult esiplaanil ja suurem kureparv otsib samal ajal sobivat maandumiskohta. Ja seda kõike imekaunis loojanguvalguses.

See foto sai tunnustuse osaliseks Looduse Aasta Foto 2016 konkursil kategoorias “Loomad oma keskkonnas”.

Eesti, August 2015

Jäälind kalaga istumas tema koduks oleva liivapaljandi ees. Tähelepanelik vaataja leiab pildi paremalt ülevalt nurgast seaohaka õisikute kohalt ka jäälinnu pesa, kus on õhtusööki ootamas kuus näljast jäälinnupoega.
Tavaliselt pildistatakse linde pika teleobjektiiviga, mis ei anna aimu nende elukeskkonnast. Jäälinnu ja tema pesa ühele pildile püüdmiseks surusin kiirevoolulise jõe liivasesse põhja oma statiivi ja paigaldasin sellele kaamera koos lainurkobjektiivi ja raadiopäästikuga. Tilt-shift objektiiv võimaldas fookustasapinda kallutada ja pöörata nõnda, et fookuses oleksid korraga nii jäälind kui ka tema pesa. Tavalise objektiiviga poleks mõlemat korraga teravalt pildile olnud võimalik saada.

See foto sai tunnustuse osaliseks Looduse Aasta Foto 2016 konkursil kategoorias “Loomad oma keskkonnas”

Eesti, Juuli 2015

Rootsis Sareki rahvuspargis asuv Skierfe kalju on kuulus selle poolest, et selle mäe üks külg on väga järsk. Praktiliselt vertikaalne, vahepeal isegi negatiivse kaldega. Kui sealt mõni kivike alla juhtub veerema, siis kukub see takistamatult peaaegu 700 meetrit, enne kui oru põhjas teise omasuguse vastu põrkab. Seetõttu tehakse selle mäe otsast tavaliselt pseudo-aerofotosid, mis jätavad mulje justkui oleksid need tehtud mõnelt lennumasinalt. Aga nõnda läheb ju pildist kaduma kogu see järsul kaljunukil turnimise meeleolu! Seda eriti tänapäevasel “drooniajastul”, kus ülalt-alla pilti saab teha pea kõikjal. Seetõttu tegin sealt vahelduseks ka ühe esiplaaniga pildi, et veidikenegi seda mõnusat mäe otsas viibimise tunnet edasi anda.

See foto pälvis žürii tunnustuse Looduse Aasta Foto 2016 konkursil maailma looduse kategoorias.

Rootsi, September 2014

Naerukajakad kurameerimas kevadisel soojärvel.

See foto pälvis 2. koha Looduse Aasta Foto 2016 konkursil kategoorias “Loomad oma keskkonnas”

Soomes Riisitunturi rahvuspargis kattuvad talvel puud paksu lumekihiga. Need kuused on pea päris longu lasknud.

Soome, Märts 2012

Eesti, Juuni 2015

Eesti, August 2014

Termomeeter näitab 20 miinuskraadi, kuid allikate ääres on vesi lahti nagu suvel. Härmatisega kaetud puude vahelt piilub hommikune päikesesilm läbi udu. Justkui oleksin sattunud võlumaailma, kus reeglid ei kehti ja kõik on võimalik. See ongi maagiline Eestimaa talv.

Eesti, Jaanuar 2016

Eesti, Jaanuar 2015

Eesti, Jaanuar 2014

See pilt võitis Maavalla Koja korraldatud Hiite kuvavõistlusel maailma pühapaikade auhinna.

Saamimaal Sareki rahvuspargis, asub saamide püha mägi Nammatj. See on keset Rapa jõe orgu kõrguv kalju, mille otsast avaneb hingemattev vaade jõe deltale, seega pole ime, et saamid seda mäge pühaks on pidanud. Olime sõbraga sealkandis matkamas ja jäime kaheks ööks selle mäe otsa laagrisse. Teadmata kohalikke pühapaikade kombeid, püüdsime käituda nagu kodumaises hiies – hoidsime puhtust ja rahu ning jätsime ka mõne anni. Pilt on tehtud mäe otsast koidu ajal, kui esimesed päikesekiired kumavad üle taamal olevate mägede.

See foto võistis Eesti Looduse 2015. aasta fotovõistlusel elurikkuse eriauhinna.

Eesti, Oktoober 2015

Jäälinnuperel on kiired ajad. Pesas on kasvamas kuus näljast poega, kes tahavad alatasa süüa. Peale seda, kui kõigile poegadele kala viidud, on paras hetk istuda mõne jõeäärse puu oksale ja veidi rahulikult ringi vaadata.

See foto pälvis žürii tunnustuse Looduse Aasta Foto 2016 konkursil loomaportreede kategoorias.

Eesti, Mai 2015

Konkursi “Canoni Kevadfoto 2015″ võidutöö.

Eesti, Märts 2014

Otsustasin sel aastal kukkurtihaste pildistamise tõsisemalt käsile võtta. Olin ka eelnevatel aastatel põgusalt kukkurtihaste pesi otsinud, kuid ilma suurema eduta. Talvel, kui puud raagus, käisin läbi mitmed kukkurtihastele meelepärased elupaigad ja jätsin meelde leitud pesapuud. Kuna kukkurtihased teevad pesa eelmise pesa lähedusse ja väga tihti ka sama puu otsa, siis on kevadel nõnda kergem pesi leida. Kahjuks olin just sel ajal palmi all puhkamas, kui kukkurtihased pesaehitusega algust tegid ja nii jäin ilma mitmetest põnevatest ehitusetappidest. Eeltöö tasus end siiski ära ja tagasi jõudes õnnestus vanu pesakohti üle vaadates leida 14 värsket kukkurtihase pesa. Pildistamiseks valisin neist juuresoleval fotol oleva pesa.

Kukkurtihased punuvad pesa, ehitus on juba lõppjärgus. Puudu on vaid londikujuline rippuv eeskoda. Pesa omanikud poseerivad kenasti – üleval tulevane emme ja allpool issi.

See foto pälvis žürii tunnustuse Looduse Aasta Foto 2016 konkursil loomaportreede kategoorias.

Eesti, Mai 2015

See foto pälvis 2. koha Looduse Aasta Foto 2015 konkursil kategoorias “Loomad oma keskkonnas”

Sookured on sügisrändeks kogunenud suurtesse salkadesse. Päeval einestavad nad põldudel, et pikaks reisiks võimalikult palju energiat koguda. Ööbimiseks valivad aga turvalise soolombi, kuhu kiskjad ei saa märkamatult ligi hiilida. Ühte sellisesse sookurgedele meelepärasesse paika panin püsti oma poolujuva varjetelgi. Et linde mitte häirida, tuleb varjesse minna vähemalt tund enne päikeseloojangut ja ära saab tulla alles hommikul pärast kurgede lahkumist. Ööbimine sookurgede seltsis on omaette elamus: poed mõnusasti sooja magamiskotti ja kuulad uinudes, kuidas ümber telgi esineb mitmesajapealine trompetiorkester.

Eesti, August 2014

Eesti, Mai 2013

Kevadine päike on rabaluaka jääle sulatanud huvitavaid mustreid ja lohukesi. Päikesetõusukuma toob need ilmsekalt esile.

Eesti, Märts 2015

Raba- ja suur-laukhaned

Eesti, Aprill 2013

Lagopus muta

Rootsi, September 2014

Rootsi, September 2014

Eesti, Juuni 2013

Common redpoll / Carduelis flammea

Eesti, Jaanuar 2014

Eesti, Oktoober 2010

Kühmnokk-luik / Cygnus olor

Eesti, Mai 2012

Eile oli mõnusalt külm hommik. Just selline paras, et teha väike jalutsukäik jõe äärde ja nautida päikesetõusu koos suplevate kobrastega.

Kui see pilt meeldis, siis oled lahkelt oodatud ka minu FB fotolehe sõbraks;)
https://www.facebook.com/jaakphoto

Eesti, Jaanuar 2015

This photo was highlighted by the jury in the Animal portrait category at the Estonian Nature Photo Competition 2015.

Eesti, Aprill 2014

Rootsi, September 2014

Eesti, Juuli 2012

Eesti, Mai 2014

Eesti, Detsember 2012

Eesti, August 2014

Eesti, Veeburar 2011

Rabapüü talvekostüümis.

Rootsi, Märts 2012

Eesti, Detsember 2013

Eesti, Jaanuar 2012

Lõpuks saabusid ka kauaoodatud miinuskraadid. Üks ilusamaid aegu rabas, astuge läbi kui mahti saate.

Anser fabalis

Eesti, Aprill 2014

Rabahani / Anser fabalis

Eesti, Aprill 2014

Rootsi, September 2014

Eesti, Mai 2014

Eesti, Mai 2014

Eesti, Märts 2014

Eesti, Aprill 2014

Eesti, Oktoober 2014

Sarvikpütt hommikusel tervisejooksul.

Eesti, Aprill 2014

Eesti, Märts 2014

Rapa jõe delta, Sareki rahvuspark, Rootsi

Rootsi, September 2014

Rootsi, September 2014

Rootsi, September 2012

Me teame, et sookured on suured linnud, kuid tavaliselt näeme neid vaid kaugelt ja nõnda on raske hoomata nende tegelikke mõõtmeid. Valisin teile näitamiseks ühe pildi, millele jäi lisaks sookurgedele ka üks part. Loodetavasti annab see aimu nende majesteetlike lindude tõelisest suurusest.

Eesti, September 2014

Metsis (Tetrao urogallus)

Eesti, Mai 2013

Eesti, Detsember 2013

Eesti, Mai 2014

Eesti, August 2014

Carduelis carduelis

Eesti, Juuli 2014

Mustviired / Chlidonias niger

Eesti, Juuni 2013

Varakevadine jäätükkide kogunemine Peipsi rannas.

Eesti, Märts 2014

Kõrvukräts

Eesti, Juuni 2014

Eesti, Aprill 2014

Eesti, Juuni 2014

Sarvikpütid võitlemas territooriumi pärast

Eesti, Arpill 2014

Eesti, Juuni 2014

Olin ujuvvarjega veepeal linde pildistamas, kui äkki kuulsin kaldal raginat ja soku “haukumist”. Uudishimulik sokuisand jalutas kaldal edasi-tagasi ja üritas aru saada, mis imelik “mätas” seal ringi ujub. Kuna Eestis krokodille, ega muid suuri veekiskjaid pole, siis ei pelga loomad-linnud eriti ka veepeal toimuvat liikumist. Lõpuks sai sokuke oma uudishimu rahuldatud ja kalpsas rõõmsal meelel metsa.

Eesti, Mai 2014

Kevaditi võib Peipsi rannikul hea õnne korral näha põnevat loodusnähtust: tugev tuul on randa ajanud majakõrgused jääkuhilad. Õnn on see muidugi vaid looduspiltnikule. Kohalikud elanikud ilmselt ei ole sellest looduse vallatusest kuigi vaimustunud. Ajaloost on ju teada juhtumeid, kus peatamatud jäävallid on oma teelt minema pühkinud terveid maju. Räägitakse koguni, et saja aasta eest viis jää minema pool Nina küla.

Kuna sel aastal puhusid märtsi esimesel poolel peamisel lõunakaarte tuuled, tekkisid viie-kuue meetri kõrgused jäämäed seekord Peipsi põhjarannikule, männimetsaga kaetud kaunite liivaluidete äärde. Mõned jäävallid jõudsidki luideteni välja, teised jäid aga tuule raugedes pidama veidi kaugemal.

Sel hommikul, kui pildistama läksin, oli tuul juba vaibunud. Öösel oli olnud mõni kraad külma, mis kattis jäätükkide vahel oleva vaba vee õrna jääkirmega. Nii ongi pildil justkui läbilõige jää eluetappidest. Värske jää, mil vanust vaid mõni tund, ja vanemad jäävormid, mis on üle elanud kogu talve. Nüüd ootab neid aga ühine saatus: kevadine päike on kohe-kohe silmapiiri tagant tõusmas ning asub halastamatult seda idüllilist jäämaailma sulatama.

Eesti, Märts 2014

Naerukajakas / Larus ridibundus

Eesti, Arpill 2014

Eesti, Aprill 2014

Tetrao urogallus

Eesti, Mai 2013

Eesti, Jaanuar 2014

Rabapüü talvekostüümis.

Rootsi, Märts 2012

Soome, Märts 2012

Eesti, Aprill 2012

Soome, Märts 2012

… või äkki hoopis jää tee?

Eesti, Jaanuar 2014

Talveks saabus meile rändtsirkus – külla tulid urvalinnud.

Eesti, Jaanuar 2014

On ka põhjust uhke olla, sest ta kasvatas üksi üles kuus poega.

Jäälinnunädal! Jäälinnuaasta puhul sobrasin veidi sahtlis ja leidsin mõned avaldamata jäälinnupildid. Sel nädalal igal tööpäeval uus pilt!
http://www.facebook.com/jaakphoto

Jäälinnunädal! Jäälinnuaasta puhul sobrasin veidi sahtlis ja leidsin mõned avaldamata jäälinnupildid. Sel nädalal igal tööpäeval uus pilt!
Jälgi minu tegemisi ka Facebooki lehel, et mitte mõnda pilti maha magada: http://www.facebook.com/jaakphoto

Jäälinnupoeg mõned minutid peale pesast väljumist. Noore jäälinnu sulestik ja jalad on tuhmimad ning nokk lühem kui täiskasvanud lindudel. Paari päeva jooksul peab ta õppima ise veest kala püüdma, sest pikalt vanemad teda enam ei toida.

Jäälinnunädal! Jäälinnuaasta puhul sobrasin veidi sahtlis ja leidsin mõned avaldamata jäälinnupildid. Sel nädalal igal tööpäeval uus pilt!
Jälgi minu tegemisi ka Facebooki lehel, et mitte mõnda pilti maha magada: http://www.facebook.com/jaakphoto

Jäälinnunädal! Jäälinnuaasta puhul sobrasin veidi sahtlis ja leidsin mõned avaldamata jäälinnupildid. Sel nädalal igal tööpäeval uus pilt!
Jälgi minu tegemisi ka Facebooki lehel, et mitte mõnda pilti maha magada: http://www.facebook.com/jaakphoto

Eesti, Juuli 2011

Jäälinnunädal! Jäälinnuaasta puhul sobrasin veidi sahtlis ja leidsin mõned avaldamata jäälinnupildid. Sel nädalal igal tööpäeval uus pilt! Kliki minu Facebooki lehel “Meeldib”, et mitte mõnda pilti maha magada: http://www.facebook.com/jaakphoto

Mustviireste tibu tegemas lennuharjutusi

See foto pälvis 3. koha Looduse Aasta Foto 2014 konkursil kategoorias “Loomad tegutsemas”.

Eesti, Detsember 2013

Kobras

Eesti, Detsember 2012

Vöötkakk püüdis lume alt hiire ja lendas vana kastüüka otsa seda nosima. Eesti, Jaanuar 2012

Eesti, Juuli 2011

Rootsi, September 2013

Eesti, August 2013

Rootsi, September 2013

Eesti, Oktoober 2010

Eesti, Juuni 2013

Mustviired

Eesti, Mai 2013

Rootsi, September 2013

Rootsi mägijõgedest võib õhtuti leida kulda.

Rootsi, September 2013

Eesti, Juuni 2013

Eesti, Juuli 2013

Eesti, August 2013

Ühel udusel hommikul õnnestus mul pildistada jõgitiire, kes oma peaaegu täiskasvanud poegadele süüa toovad. Kuid seda pilti arvutisse tõmmates ei suutnud ma uskuda, et tegu on üldse fotoga. Justkui oleks keegi võtnud kätte vesivärvid ja õrnalt selle pildi paberile joonistanud. Õrn hetk väga õrnas valguses.

Eesti, Juuli 2012

Sügis pole enam mägede taga, sookured kogunevad oma traditsioonilistesse ööbimispaikadesse. Ühte taolisse paika seadsin juba kevadel üles oma telgi. See on ikka enneolematu kogemus, kui sinu ümber pasundab öösel tuhandepealine sookurgede puhkpillikoor. Tavaliselt piirdubki see elamus kuulamisega, sest kured saabuvad hämaras ja lähevad lendu varavalges kui valgust pildistamiseks napib. Seekord lubati mul siiski varahommikul enne lahkumist ka paar klõpsu teha.

See foto pälvis žürii tunnustuse Looduse Aasta Foto 2014 konkursil kategoorias “Loomad oma keskkonnas”.

Palun külasta ka minu Facebook’i fotolehte ja vajuta Like/Meeldib.
http://www.facebook.com/jaakphoto

Eesti, August 2013

Rootsi, September 2010

Soome, September 2010

See foto pääses finaali ”California Academy of Sciences” poolt korraldatud ”Big Picture Competition” konkursil maastikufotode kategoorias.

Tähistaevas ja imeilus virmaliste mäng. Täiskuu valgustamas lumme mattunud puid. Selline ongi üks õige põhjamaa öö.

Soome, Märts 2012

PS. Kas leiad taevast ka Veenuse ja Jupiteri?;)

See foto tuli 6. kohale Balti Looduse Fotokonkursil 2013 maastikupiltide kategoorias.

Norra, September 2012

Kodumaised virmalised

Eesti, Jaanuar 2013

Eesti, Oktoober 2010

Kuumal suveõhtul kulub sõbralik jahutussüsteem marjaks ära.

Mustviireste tibud.

Eesti, Juuni 2013

See foto mustviireste paaritumisest pälvis kolmanda koha konkursil “Canoni kevadfoto 2013″.

Eesti, Mai 2013

Eesti, Juuli 2012

Isane mustviires tõi hauduvale emaslinnule kala ja salatit.

See foto võitis Eesti Looduse fotokonkursil 1. auhinna loomafotode kategoorias 2013. aastal.

Eesti, Mai 2013

Eesti, Jaanuar 2013

Eesti, Juuli 2011

Eesti, Jaanuar 2013

Eesti, Mai 2012

Rootsi, Veebruar 2013

Väikekajakas on Eestis vähelevinud haudelind ja kuulub II kaitsekategooria alla. Nagu nimigi vihjab on tegemist maailma väikseima kajakaga. Lauluhääl on tal selle eest kaunis ja omapärane.

Eesti, Mai 2013

Mustviired kevadiste toimetuste kallal.

See foto pälvis žürii tunnustuse Looduse Aasta Foto 2014 konkursil kategoorias “Loomad tegutsemas”.

See foto võitis 3. koha Looduse Aasta Foto 2013 konkursil loomaportreede kategoorias.

Eesti, Aprill 2012

See foto hinnati 3. koha vääriliseks Looduse Aasta Foto 2013 konkursil mustvalgete looduspiltide kategoorias.

Eesti, Aprill 2012

Mul on rõõm teatada, et see pilt sai žürii tunustuse osaliseks Asferico rahvusvahelisel loodusfoto konkursil loomaportreede kategoorias 2013. aastal. Teisi auhinnatud töid näeb allpool olevalt lingilt. Võistluse peavõitja tehakse teatavaks 3. mail Itaalias toimuval auhinnatseremoonial.
http://www.asferico.com/concorso/gallerie/e_galleria2013.htm

Eesti, Aprill 2012

Käisin sõpradega nädalasel suusamatkal Rootsi mägedes. Plaanis oli vallutada taamal paistev teravam mäetipp, kuid ilmataadil olid meie jaoks omad plaanid. Meelitas meid ilusa ilmaga mägedesse ja keeras seejärel tuisukraanid valla. Kaks päeva trotsisime hullumeelset tuult ja tuisku. Jõudsime küll kõrvaloleva mäe otsa, kuid ihaldatud sihtpunkt jäi seekord kättesaamatuks.

Rootsi, Veebruar 2013

Tund aega tagasi näitas auto termomeeter veel -25 C°, kuid ilmselt on nüüd, päikesetõusu aegu, juba mõnevõrra külmem. Sellise temperatuuri juures hakkab jõgi aurama nagu kuum aurukatel, sest vesi on ju kergelt plussis. Külmaposid on öö jooksul meisterdanud jääle kenad lillekobarad. Sellistel hommikutel on lausa lust jõe ääres jalutada ja pilti teha, kuigi vahepeal tahab külm sõrmed ära võtta ning nina kipub kaamera külge kinni jäätuma. Siis on mõistlik kaamera sinnapaika jätta ning sooja saamiseks võtta kotist termos kuuma teega. Selliselt algas selle talve seni kõige külmem hommik. 15km matkamist ja palju seiklusi seisis veel ees. Koju jõudsin alles pilkases pimeduses.

Eesti, Jaanuar 2013

Eile õhtul võis rabas näha imelist valguse ja varjude mängu. Virmalised maalisid taeva värvikirevaks ning kuuvalgus joonistas lumele puude varjud. Imeline õhtupoolik meie kaunil kodumaal.

17. jaanuar 2013, Tartumaal

Eesti, Aprill 2012

Rootsi, September 2012

Eesti, Aprill 2012

Eesti, Detsember 2012

Eesti, Oktoober 2012

Eesti, Jaanuar 2012

Head vana aasta lõppu ja veel paremat uut aastat! Tänase õhtu tantsusammud näitab teile ette see vahva kobras:)

Eesti, Detsember 2012

Eesti, Detsember 2012

Parim viis teise jõulupüha veetmiseks on 5 tundi jää peal püherdada. Eriti tore kui kaaslasteks on sellised vahvad tegelased. Üks kobras tuli koguni nii lähedale, et ei tahtnud enam kaadrisse ära mahtuda.

Eesti, Detsember 2012

Häid pühi ja mõnusat vana aasta lõppu head sõbrad! Loodan, et leidsite kuuse kaunistamiseks midagi sama lummavat kui see vöötkakk siin pildil;)

Oli kummastav näha villpäid ja jääd üheskoos. Oleme ju harjunud neid vahvaid tutikesi nägema pigem palavas suvises rabas. Norras on aga kõik võimalik. Septembri lõpul võib veel rahumeeli murakaid süüa ja villpeade ilu nautida, samas kui lompe katab juba jää ja hommikuti on maapind härmas. Selline ongi õige põhjamaa sügis, kus talv ja suvi ulatavad üksteisele käed.

Norra, September 2012

Rootsi, Oktoober 2012

Noor jõgitiir uurimas oma peegeldust.

Eesti, Juuli 2012

Eesti, Juuni 2012

Hallpõsk-pütt sulestikku kuivatamas.

Eesti, Juuni 2012

Eesti, Oktoober 2012

Kes arvab ära, mis rahvusest linnuga on tegemist? Ehk kus riigis on see lind sündinud ja rõngastatud?

Eesti, Oktoober 2012

Sel suvel õnnestus mul kohata väga haruldasi mustkael-pütte. Eestis on neid põnevaid linde kohatud vaid paarikümnel korral. Viimane teadaolev pesitsus on 1983. aastast. Seegi kord nägin pütte vaid ühel päeval sihitult ringi ujumas ning pesitsemisele miski ei viidanud. Loodetavasti leidsid nad siiski endale sobiva pesakoha ning tulevad järgmisel aastal meile tagasi.

Eesti, Juuni 2012

Otsustasin varakult saabunud talve tervitada väikese telkimisega rabas. Öösel sadas veel mõnus ports lund juure ja hommikul telgist väja ronides leidsin end imeliselt võlumaalt.

Eesti, Oktoober 2012

Ehk vaade kagu suunas. Loojuv päike muutis muidu üksluise mägismaa kirevaks värvidemänguks.

Norra, September 2012

Norra, September 2012

See pilt on tehtud samast kohast, kust eelmine pilt, kuid õhtul ja vaatega põhja suunas. Eelmine oli vaade ida suunas. Peagi tuleb ka vaade lääne suunas, olge valvel…

Digikiiluga panoraam 10 kaadrist. 5 kaadrit taeva ja 5 maapinna jaoks.

Norra, September 2012

Vaatasin just arvutist järgi, et olen sellest mäest teinud 140 pilti jutti. Lisaks eelmisel õhtul tehtud pildid. Ju ta läks siis hinge.

Norra, September 2012

Norra, September 2012

Näljane jõgitiiru nooruk endale hommikusööki nõudmas.

Eesti, Juuli 2012

Eesti, September 2012

Vanalind noorele jõgitiirule süüa toomas.

See foto tuli 5. kohale Balti Looduse Fotokonkursil 2013 linnupiltide kategoorias.

Eesti, Juuli 2012

Eesti, Detsember 2011

Kui inimene peab nägema kõvasti vaeva, et järvest kala kätte saada, siis tuttpütil käib asi imelihtsalt – väike sukeldumine ja jälle on üks pirakas hauginolk noka vahel. Peale seda läheb aga alles tõeliseks madinaks, sest havi ei kavatse nõnda lihtsalt alla anda ja kellegi hommikusöögiks hakata. Imestate äkki kuidas selline purikas püti kurgust alla läheb? Ei läinudki … pildil olev kala topiti hoopis vanalinnust tublisti väiksema pütipoja kurku, kes selle mängleva kergusega alla neelas.

Eesti, Juuli 2012

Eesti, Juuli 2012

Eesti, Jaanuar 2012

Eesti, Juuni 2012

Suveks on madalamad veekogud taimedest nõnda täis kasvanud, et laukudel tuleb kõhutäie saamiseks vaid nokk vee alla pista ja veidi sikutada.
Eesti, Juuni 2012

Hoidsin kevadest saati eelmisel aastal leitud jäälindude pesapaigal silma peal, kuid jäälinnud end näole ei andnud. Hakkasin juba muretsema, et äkki ei taibanud nad sooja talve alguse tõttu lõunasse lennata ja jaanuaris saabunud käre pakane tegi neile liiga. Ometigi said nad eelmsiel aastal 6 poega ja sel juhul võiks ju mõni neist oma sünnipaika pesitsema tulla, kuid ei tulnud ka nemad. Ja siis see juhtus – kõige magusamal pesitsemisajal, kui pojad pidanuks pesas olema, varises liivakivipaljandi sein kokku. Ju oli jää ja vesi teda altpoolt nõnda palju uuristanud, et oli aeg uuendusteks. Peale varingut valdas mind kohe kergendustunne, et jäälinnud sel aastal siia pesa ei teinud. Looduse järjekordseks müsteeriumiks jääb, kuidas jäälinnud seda sündmust ette nägid. Loodetavasti tulevad nad järgmisel aastal tagasi ja uuristavad uuenduskuuri läbinud paljandisse uue pesa.

Eesti, Juuli 2012

Eesti, Juuni 2010

Lõuna-Eesti ürgseid jõeorge kaunistavad uhked liivakivipaljandid. Me tunneme neist nimepidi vaid paari suuremat, kuid ei oska märgata paljusid pisemaid. See on isegi hea, sest nii on väiksemad paljandid tihtipeale pääsenud inimese egoismipuhangutest ning ei ole reostatud kivisse kraabitud nimedega.

Ühte taolisse paljandisse on pesa rajanud jäälinnud. Tugeva noka ja teravate küünte abil on nad uuristanud pika käigu, mille lõpus on pesa. Pesas istuvad 6 näljast poega ning ootavad järgemööda hommikusöögi saabumist. Jäälinnupapa on äsja püüdnud poegadele ühe matsaka suutäie. Enne pessa lendamist maandub ta veel viivuks oksale ning laseb päikesekiirtel oma sulestikku kuivatada.

Foto on ilmunud ajakirja “Loodusesõber” 2012 aasta juunikuu numbris ja Eesti Ornitoloogiaühingu ajakirja “Tiirutaja” numbris 18.

Eesti, Juuni 2011

Loodusfotona kesine, kuid sedavõrd põnevam dokumentaalkaader.
Vaenukägu, rahvakeeli ka toonetutt, on Eestis harv külaline ja Eesti Looduse andmetel on Eestis vaid 3 kindlat ja üks oletatav pesaleid. Siin on tõendusmaterjal viiendast pesast. Parema puudumisel tegid toonetutid pesa vana palkmaja seina sisse. Vanalind käis iga paari minuti järel poegadele süüa viimas ja korraks õnnestus näha ka pesast piiluvaid poegi. Mõistatuseks jäi kuidas nii suur lind väikese palgiprao vahelt sisse mahtus pugema.
Tänud Martinile vihje eest.
Eesti, Juuni 2012

Täiendus: Ajaloolise tõe huvides väike täpsustus siia. Ilmselt oli pildi tegemise ajal pesas hoopis emalind, kes siis munes või haudus, ja pildil on isaslind, kes talle süüa toob. Sest hilisemata vaatluste käigus ei õnnestunud poegi näha, küll nähti emaslindu, kellele isaslind süüa tõi. Segadust tekitas ka asjaolu, et vahapeal oli kuulda poegade siutsumist, kuid ilmselt võisid need siis olla hoopis rasvatihase pojad, kes samuti sama palkseina sees elasid. Loodetavasti on tuleval aastal toonetutid uuesti platsis ja seekord õnnestub neil ka pojad suureks kasvatada.

Eesti, Mai 2012

Eesti, Mai 2012

Eesti, Mai 2012

Vaadake neid küüniseid! Kala nahas ei tahaks sellisel hetkel olla.

Eesti, Mai 2012

Eesti, Mai 2012

Hiljuti õnnestus mul piiluda hallpõsk-püttide magamistuppa. Paaritumine kestis täpselt 4 sekundit ja lõpuks oli emalind täielikult vee all.

Eesti, Mai 2012

Eesti, Mai 2012

Sain tuttavaks ühe toreda pütipaariga. Eelmisel nädalavahetusel käis usin pesaehitus, loodetavasti on juunis ka pisiperet tulemas.

Eesti, Mai 2012

Eesti, Juuni 2010

Soome, Märts 2012

Eesti, Juuni 2011

Eesti, Veebruar 2011

Soome, Märts 2012

Eesti, Aprill 2012

Eesti, Mai 2011

Ka vöötkakud tahavad vahel nina sügada. Kui bioloogiliselt korrektne olla, siis on neil küll hoopis nokk, kuid ju see siis sügeleb samamoodi;)

Eesti, Jaanuar 2012

Rootsi, Märts 2012

Rabapüü talvekostüümis.

Soome, Märts 2012

Soome, Märts 2012

Kohtasin Muumimaal Urri. Oli teine just päikese nahka pistnud ja ilmselt seetõttu ka heas tujus.

Eesti, Jaanuar 2012

Teadaolevalt on vöötkakk Eestis pesitsenud vaid 4 korral. Hea õnne korral võib seda haruldast lindu kohata talvel, mil põhjamaal elavad linnud tulevad meile talvituma. Mul õnnestus sel talvel üks vahva vöödiline karvapall Eestimaa metsade vahelt üles leida ning temaga mitmeid toredaid päevi koos veeta. Nüüdseks on ta ilmselt teel tagasi koju, et endale pesitsushooajaks paariline leida. Soovin talle head teed ja palju pisikesi triibulisi karvapalle.

Eesti, Mai 2010

Eesti, Märts 2011

Eesti, Jaanuar 2012

Külmapoisid on teinud mitu ööd ja päeva tublisti tööd. Jõele on kootud kena triibuline sall. Varsti saavad valmis ka soe kampsun ja käpikud – mõtles fotograaf, kes üritas külma trotsides seda ilu purki pista.

Eesti, Jaanuar 2012

Eesti, Mai 2011

Eesti, Jaanuar 2011

Eesti, Detsember 2010

Eesti, Jaanuar 2011

Eesti, Detsember 2010

Eesti, Märts 2011

Rootsi, September 2010

Eesti, Detsember 2011

Eesti, August 2011

Norra, September 2010

Eesti, Oktoober 2010

Eesti, Detsember 2010

Keset talve, kui maad kattis paks lumevaip ja pakane näpistas varbaid, leidsin raba keskelt ühe jäätumata veesilma. Õhune päike, tõusev udu ning rabamätastel laiutavate lumehangede kumerused panid raba elama ning lõid mõnusalt maagilise atmosfääri.

Soome, September 2010

Vasakul on Rootsi, paremal Soome ja taamal paistavad Norra mäed.

Eesti, Juuni 2011

Rootsi, September 2010

Norra, September 2010

Eesti, Oktoober 2010

Eesti, August 2011

Enne pessa lendamist istub jäälinnuisa hetkeks oksale veendumaks, et õhk on puhas.
Eesti, Juuni 2011

Eesti, August 2011

Augustikuu hommikutel võib rabas kohata mõnusat udu ja uskumatuid vaateid.
Eesti, August 2011

Eesti, Jaanuar 2011

Eesti, Oktoober 2010

Eesti, Veebruar 2011

Eesti, Oktoober 2010

Rootsi, September 2010

Eesti, Mai 2010

Eesti, Juuni 2010

Norra, September 2010

Norra, September 2010

Rootsi, September 2010

Eesti, Mai 2010

See foto pälvis Premia eriauhinna Looduse Aasta Foto 2012 konkursil.

Eesti, Mai 2010

Kuna põhjapõtradel kasvavad ainsa hirvlasena ka emasloomadel sarved, siis sai sugu teise pildi pealt tuvastatud.
Rootsi, September 2010

Eesti, Mai 2011

Eesti, Märts 2011

Selle pildi tegemise ajal ei olnud mul veel teleobjektiivi, seega tuli võtta püksid jalast ning ronida poolest kehast külma merevette.
Eesti, August 2009

Norras sügisvärve jahtides ja pidevalt kollaseid-oranže-punaseid toone nautides võib vahepeal täiesti ära unustada, et on olemas ka teised värvid. Selle kinnikasvanud oja ääres jäin igatahes suu ammuli seisma nagu mõni beduiin, kes on kõrbest välja eksinud ja näeb elus esmakordselt rohelust.
Norra, September 2010

Eesti, Mai 2010

Ka Eestimaa jõgedes leidub kulda, eriti kui temperatuur läheneb 20-le miinuskraadile.
Eesti, Veebruar 2011

Pildistamiskohta jõudmiseks tuli läbida paar oja, vantsida mitu kilomeetrit mööda soostunud võsaseid jõekaldaid, ronida üle teravate kivimurdude ning lõpuks veel statiivi jalutuskepina kasutades turnida jõe keskel olevatele libedatele kividele. Täpselt sel hetkel kui statiivile sai leitud kolm umbmäärast toetuspunkti otsustas ka päike lõpuks pilve tagant välja tulla ning kuldsed õhtukiired suunata täpselt õigesse kohta.

See foto tuli 4. kohale Balti Looduse Fotokonkursil 2011 maailma looduse kategoorias.

Norra, September 2010

Pea -30 kraadiste öökülmade jäljed on silmagagi nähtavad, vähendades jõe kallast meetrijagu ööpäevas.
Eesti, Veebruar 2011

Eesti, Mai 2011

Soome, September 2010

Eesti, Jaanuar 2011

Eesti, Jaanuar 2011

Eesti, Oktoober 2010

Norra, September 2010

Eesti, Mai 2010

Eesti, Detsember 2009

Kuu aega pärast pesast lahkumist näeb noor jäälind juba vanalinnu moodi välja, kuid tuhm rinnaesine ning tumedad jalad reedavad, et tegu on alles noorukiga.  Kalastusvõtted on tal juba ammu selged ning keskendunud pilgul otsib ta jõest endale õhtusööki.
Eesti, Juuli 2011

Virmalised maalisid taevasse maagilise rohelise kaare ning peegeldus Norra mägijärvelt muutis selle hetke täiuslikuks.

See foto tuli 6. kohale Balti Looduse Fotokonkursil 2011 maailma looduse kategoorias.

Norra, September 2010

Hommikupäikese esimesed kiired värvivad hallika paekivi uskumatult kirjuks. Sellist värvidemängu näeb vaid üksikutel hommikutel aastas ja see kestab vaid loetud sekundid.

Eesti, Juuli 2009